Wortart | Verb |
---|---|
Aussprache | /ˈsmakə(n)/ |
Trennung | sma·ken |
Indikativ | |
---|---|
Präsens | Präterium |
(ik) smaak | (ik) smaakte |
(jij) smaakt | (jij) smaakte |
(hij) smaakt | (hij) smaakte |
(wij) smaken | (wij) smaakten |
(jullie) smaken | (jullie) smaakten |
(gij) smaakt | (gij) smaaktet |
(zij) smaken | (zij) smaakten |
Konjunktiv | |
Präsens | Präterium |
(dat ik) smake | (dat ik) smaakte |
(dat jij) smake | (dat jij) smaakte |
(dat hij) smake | (dat hij) smaakte |
(dat wij) smaken | (dat wij) smaakten |
(dat jullie) smaken | (dat jullie) smaakten |
(dat gij) smaket | (dat gij) smaaktet |
(dat zij) smaken | (dat zij) smaakten |
Partizipien | |
Präsenspartizip | Perfektpartizip |
smakend, smakende | (hebben) gesmaakt |
Afrikaans | smaak |
---|---|
Dänisch | smage |
Deutsch | schmecken |
Englisch | taste |
Esperanto | gusti |
Färöerisch | smakka |
Italienisch | gustare |
Portugiesisch | ter o gosto de |
Rumänisch | gusta |
Saterfriesisch | smoakje |
Schwedisch | smaka |